Lõikuvate telgedega koonusülekanded on teema kolmest artiklist koosnevas sarjas, mis avaldati 2014. aasta oktoobrist 2015. aasta jaanuarini (viide{2}}). Modelleeriti sirge kaldus hammastega koonuskäigukast ja valmistati näidis. See väljaanne käsitles kahte punkti: väikese hammaste arvuga käigukasti kujundust ja lahendust täiusliku konjugaatsuse saavutamiseks, mis saavutati edukalt. Samuti on alates 1940. aastatest kasutatud Coniflexi sirge koonusülekandega võimalik saavutada täiuslik konjugatsioon, kui masina juurnurk on võrdne valmistatud hammasratta kaldenurgaga (genereeritud kaldejoonel). See põhimõte kehtib mis tahes hammaste arvu kombinatsiooni kohta. Sirgetel koonushammastel, nagu Coniflex, on kitsenevad sügavushambad, kus sammukoonused rulluvad üksteise peale ning hammasratta ja hammasratta sammutipud ühtivad telgede ristumiskohaga. Standardjuhul kattuvad näo- ja juurekoonuse tipud ka ristumiskohaga. Sellise standardse Coniflexi konstruktsiooni puhul on aluselementideks ka koonused, mille koonuse tipud ühtivad telgede ristumiskohaga. Joonisel 3 kujutatud toorset arendust saab rakendada lõpmatu arvu normaalsete sektsioonide jaoks sirge koonusülekande laiuses, mis võimaldab silindriliste hammasrataste puhul sarnast toorset arendust. Mõlema elemendi koonilised põhielemendid saab ühendada sirgjoonega (toimejoon) igas sektsioonis piki näo laiust, samas kui kõigi tegevussuundade hulk moodustab tasapinna (toimetasandi).

Seda põhimõtet on kujutatud joonisel 5. Kaks koonust joonisel 5 on sirge koonuse või spiraalse koonusülekande põhikoonused. Parempoolsel kahel graafikul on vaade suunatud nii, et tegevustasand kuvatakse joonena, mis on kahe pinda ümbritseva koonuse suhtes tangentsiaalne. Joonise 5 vasakpoolne graafik näitab kolme-mõõtmelise tegevustasandit ja seda, kuidas see kahte põhielementi ühendab.

Toimetasand ei saa ulatuda kaugemale selle tangentsiaalsest kontaktjoonest aluselementidega, nagu on näidatud joonisel 5. Toimetasand eksisteerib ainult seal, kus hammaste haardumine on võimalik, ja see erineb genereeriva hammasratta tasapinnast (täpsemalt selgitatakse allpool). Siiski on silindriliste hammasrataste tegelikust evolutsionäärist üks erinevus. Hammasratta ja hammasratta pöörlemine ei toimu mitte tavatasandil, vaid risttasapinnal. Selle erinevuse tõttu nimetatakse sirgete koonusülekannete (ja kõigi teiste koonusülekande tüüpide) külgprofiili oktoidiks. Octoide on evolutsionääri analoogfunktsioon ja see pakub koonusülekannetele samu eeliseid, mis telgkäigul silindrilistele hammasratastele. Need eelised on konstantne suhe, keskkauguse tundlikkus ja valmistamise lihtsus. Sarnaselt silindrilistele hammasratastele on ka koonusülekannetel trapetsikujuline genereeriv profiil. Silindriliste hammasrataste sirgest hammaslatt saab rõngas, nagu on näidatud joonisel 6. Selleks, et hammasratas oleks hammasratta genereeriv hammasratas ja rõngashammas, mis haakuks suurepäraselt ilma ülekandevea ja silindriliste hammasratastega identsete liinikontaktidega, on vaja kehtestada teatud tingimused. Need tingimused on postuleeritud kinemaatilise haakeseadise nõuetes: Kahe vastastikuse koonushammasratta genereerivate hammasrataste külgpinnad on ühtsed (sama kuju, kuid peegelpildid, nagu on näidatud joonise 6 näites). Kahe koonushammasratta genereerivad hammasrattad vajavad identseid alumisi pöördetelgesid genereerival kujul (joonis 6 ja sama genereeriv hammasratas). hammasratas, mis pöörleb mõlemal juhul ümber sama telje ja vastab seetõttu tingimusele 2) Hammasratta ja hammasratta haardumispind peab olema identne hammasratta ja genereeriva hammasratta vahelise haardumispinnaga ning hammasratta ja genereeriva hammasratta vahelise haardepinnaga (ilma haardumispindade üksikasjalike teadmisteta näib, et joonisel 6 olev globaalne seisund vastab sellele nõudele)

Genereeriva käigu põhimõtet tuleb mõista kui parimat sõidukit, mis moodustab kahe paarituskäigu hambad. Hammasülekande esimene põhiseadus täidetakse täielikult trapetsikujuliste profiilide valimisel ja kinemaatilise sidestuse nõuete rakendamisel. Hammasrattad on konstrueeritud ja toodetud üksteisega haakuma. Mis oleks parem viis nende valmistamiseks kui generaatori abil? Tootmisseadet esindab tootmismasin; see moodustab hammasratta hambad (joonisel 6 allosas), haardudes selle hammasrattaga ideaalselt. Kui hammasratas on valmistatud sama genereeriva hammasrattaga, kuid selle vastasküljel (joonisel 6 ülaosas) ja kui genereeriv hammasratas on ette kujutatud lõpmata õhuke, siis on tulemuseks hammasratas, mis haakub ideaalselt hammasrattaga, mille liikumisviga on null. Samuti on sellisel juhul ette nähtud, et joonkontakt hammasratta ja hammasratta külgpindade vahel eksisteerib kogu esikülje laiuse ulatuses. Coniflex Pro konstrueeritud sirged koonushammasrattad on valmistatud perifeersete lõikuritega, kus lõikuri otsa ringi puutuja on joondatud koonushamba juurejoonega ja tera profiil on joondatud genereeriva hammasratta hamba ühel küljel oleva profiiliga (joonis 6). Selle protsessi puhul tuleb kõigepealt töödelda näiteks kõik vasakpoolsed küljed. Teises etapis muudab lõikur oma orientatsiooni nii, et tera profiil joondub nüüd genereeriva hammasratta hamba teise küljega ja nt töödeldakse kõik parempoolsed küljed. Nii korratakse genereerivat rulli, mis kujutab endast pöörlemist ümber genereeriva hammasratta telje, iga pilu puhul kaks korda. See kinemaatiline tingimus vastab joonise 6 nõudele ja vastab kinemaatilise sidumise tingimustele. Coniflex on kiireim sirge koonusülekande tootmisprotsess, kuigi mõlema külje tekitamiseks adresseeritakse iga pilu kaks korda. Sirge koonusülekandega arvutimudeli näide on näidatud joonisel 7. Joonisel 7 kujutatud tahke mudel on loodud standardsete Gleasoni põhiseadete abil, mis põhinevad genereeriva hammasratta lähenemisviisil, ja standardse Coniflex Plusi lõikepeaga, mida kasutatakse Phoenixi koonushammaste tootmismasinatel. Coniflexi sirge koonusülekande arvutus konjugeeritud kontakti jaoks tuleb läbi viia nullkraadise kaldenurgaga ja ilma juurnurga korrigeerimiseta (DGammaM=0). Tassi nurk loob pikkuse kroonimise ja profiili kroonimine genereeritakse tavaliselt DGammaM-iga (masina juurnurga korrigeerimine). Kui tassi nurk on null kraadi ja DGammaM null kraadi, on külgmised juhtjooned sirgjooned ja profiil on tõeline oktoid (evolutiivne ekvivalent).

Joonisel 7 kujutatud käigukasti kontaktanalüüs on näidatud joonisel 8. Joonise ülaosas on näidatud vasaku ja parema tiiva -lihtsus (graafikul nimetatakse seda ranniku- ja veoküljeks). Joonise keskel on kujutatud hammasratta ja käigukasti paaride liikumise ülekande vead. Kaks alumist graafikat kujutavad hamba kontaktmustrit. Kontaktmustri graafika kujutab endast külgpindade ja kontaktjoonte aksiaalseid projektsioone samal tasapinnal, kus kahemõõtmeline osatrükk näitaks hamba piirkonda. Kontaktianalüüs joonisel 8 kinnitab täielikku joonekontakti igas veeremisasendis (alumine graafika) ja null-liikumise viga (ainult numbriline staatiline) keskmisel graafikul, mis teeb sellest näitest ideaalselt konjugeeritud sirge koonuskäigukasti. Alumisel graafikul arvutati kontakttee sik{10}}sakkjoonena, mis tähistab määratlemata kontaktteed. See tähendab, et konjugaatsuse tõttu on iga kontaktjoone iga punkt kontaktpunkti tee, mis paneb analüüsiprogrammi juhuslikke punkte valima.

Lihtsus-Off alustasand (ülemine graafika joonisel 8) määrab külgpinna paari konjugeeritud oleku. Kuna arvutatud külgpaaride Lihtsuse-Off graafik ühtib täpselt esitustasandiga (alustasapinnaga), on see tõend, et selle kontaktanalüüsi arvutuse sisendiks oli konjugeeritud ja täpselt veerev käigukast. Ülaltoodud katse, millega luuakse konjugeeritud sirge koonuskäigukast, on rangelt akadeemiline. Konjugatsioon on kõigi spetsiaalsetes tootmismasinates suures mahus toodetud käigukastide aluseks. Konjugeeritud koonusülekannet ei saa kasutada jõuülekandeks, kuna tootmistolerantsid ja koormusest{7}}mõjutatud läbipainded, samuti materjali paisumised ja deformatsioonid kõrgel töötemperatuuril põhjustavad servakontakti ja koormuse kõrge kontsentratsiooni. Koormuskontsentratsioonid algavad juba mõõdukast koormusest ning põhjustavad materiaalset kahju ja märkimisväärset müraemissiooni. Kuigi iga kujunduse puhul kasutatakse konjugaati viitena, rakendatakse eelnevalt kindlaksmääratud pikkuse ja profiili kroonimist. Õige kroonvärv muudab käigukasti vaiksemaks ja annab sellele vajaliku koormuse{11}}kandevõime. Kroonimine on näidatud Lihtsuse{13}}Väljas graafikul, kusjuures konjugaadi viide on alati olemas lihtsuse-välja põhitasandina. Selle peatüki toimingutes on näidatud mitmeid lihtsa{16}}näiteid pikkuse ja profiiliga käigukastist.